Rubiini plats on Viljandi vanalinnas asuva Tallinna, Tartu, Lossi, Väike-Turu ja Kauba tänavate vahelise sisekvartali südameks. Kuni 18. sajandi lõpuni piirnes linna territoorium keskaegse linnamüüriga, mille põhjamüür koos vallikraaviga kulges tänase Rubiini platsi keskelt. Sajandi lõpus õnnestus linnal mõisalt maad juurde osta ning selle tulemusena kasvas Viljandi linnas 19. sajandi jooksul jõudsalt nii rahvaarvu kui ka hoonete hulga poolest.(Vislapuu, 2024). Ka tänase Rubiini platsi alal linna põhjapoolse müüri ääres ehitustegevus intensiivistus, mistõttu aeti 1860. aastal siin asunud vallikraav ning linna hoonestust tihendati kruntide poolitamise kaudu. (Haak, 2005). Veel täna on siin täha fragmendid keskaegsest  linnamüürist ning säilinud on ka rehetare tüüpi eluhoone ja puidust aidake.

20. sajandi alguseks olid Viljandi linnasüdame peatänavateks kujunenud Lossi tänav ja Tartu tänav, kus paiknes enamus linna kaubandusettevõtetest. Enne teist ilmasõda olid Tartu ja Lossi tn ristis valminud ka Viljandi ikoonilised kooned- torniga Eduard Pohli maja Lossi 26 ja EVE hotell Tartu tn 11.

1944. aasta suurtulekahjus hävis oluline osa Viljandi vanalinna hoonetest sh tänasel Rubiini platsil asunud hoonestus (Vislapuu, 2024). Ala korrastamine võttis omajagu aega ning suur osa tühjakspõlenud alast jäigi hoonestamata- nende asemele loodi pargid ning Tartu-Lossi tn äärde linna Keskväljak.

1964. aastal alustati Keskväljaku Arkaadia aia poolsesse serva arhitekt Raul- Levroit Kivi tüüprojketi järgi kino Rubiin ehitamist. Kino avati 1966. aasta talvel.

Taasiseseisvunud Eestis oli Rubiini kino oluline eelkõige noortele kultuuriinimestele ja toimis kui kultuuriklubi, kus peale filmide näitamise toimus palju muudki - see oli armastatud kontserdi-ja peopaik. Kino oli mõnda aega korraldukeskuseks ka Viljandi Pärimusmuusika Festivalile.

2000. aastatel oli vanalinna südame korrastamine linnavalitsuse üks olulisemaid prioriteete. 2006. aastal loodi alale detailplaneering mis nägi ette jalakäijate tänava loomistTallinna tänavalt Lossi tänavani kunagise linnamüüri servast. Ala sai nimeks Arkaadia aed, mis  on inspireeritud 1930. aastate algul siinkandis olnud rahvasuus sama nime kandnud tantsu- ja kooskäimispaigast. Uue Arkaadia aia ideekavani autoriks oli Veronika Valk- Siska.

2007. aastal võttis Viljandi Linnavolikogu vastu otsuse Rubiini kino lammutada, et teha ruumi TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia uuele õppehoonele ja loomeinkubaatorile. Uue õppehoone rajamiskes viidi läbi ka arhitektuurikonkurss, mille I preemiavõitis KavaKava OÜ töö “Põlendi” (autorid Siiri Vallner, Heidi Urb, Inderk Peil, Helina LAss, Sten-Mark Mändmaa). Uuest Kultuuriakadeemia hoonest pidi saama Viljandi kõiki kulutuuriasutusi ruumiliselt ühendava kultuurikvaratali süda.  

Kuigi uut õppehoonet ei rajatud, valmis 2009. aastal siiski Arkaadia aia jalakäijate tänav, mis pole tänaseni linnainimestele omaseks saanud. Amortiseerunud kino lammutati 2011. aastal ning selle asemele rajati asfaldiga ümbritsetud muruplats. Oodates paremaid aegu jäi ala kui ka kultuurikvartali idee edasiarendamine soiku. Nii on vanalinna keskne koht pea viisteist aastat seisnud tühjana, kuigi selle korrastamise ja arendamise vajadusele on linnakodanikud aastaid tähelepanu juhtinud nii arvamusartiklite kui ka Kaasava eelarve ideede kaudu. Ka tänane ajutine kodanike eestvedamisel loodud ajutine ruumilahendus siin alal on katse selle ala arendamine uuesti fookusesse tõsta ning muuta see väärtulikku linnaruum taaskord linna südame vääriliseks kohaks. Sel paigal on põnev arhitektuurne ja kultuurilooline taust, mis väärib väljatoomist ning soodne asukoht võiks pakkuda palju võimlausi vanalinna elu elavdamiseks.