Rubiini plats

Viljandi vanalinn elavaks!
Rubiini plats on Viljandi kogukondlik linnaruumieksperiment, mille kaudu anda pikalt Viljandi vanalinnas tühjalt seisnud platsile uut hingamist ning luua Viljandi vanalinna mõnus ja kõigile avatud kokkusaamikoht.

Rubiini plats tekkis Viljandi vanalinna 2011. aastal, mil lammutati siin asunud kino Rubiin. Selles ajast alates on vanalinna keskses kohas asuv plats jäänud kasutusest välja. Ometi on tegemist Viljandi vanalinna ühe “magusaima” alaga, mis asub vanalinna peatänavate-Lossi ja Tartu- ristumiskohas.

Rubiin platsi ruumiekeperimendi eesmärk on seega tõmmata alale tähelepanu ning ajutise ruumilahenduse kaudu kombata, mida sellele ala võiks kunagi püsivamalt rajada, tuginedes sellele, mida inimesed siin teevad, kuidas seda kohta tajuvad, millest unistavad, mida vajavad ning mõeldes ka sellele, kuidas kogu vanalinna peatänavate äärne kvartal võiks uuesti elavamaks ja funktionaalsemkas muutuda. Mida siin tuleb muuta ja luua, et vanalinn muutuks uuesti elavaks ja atraktiivseks elu-ja ettevõtluskeskkonnaks.

  • Rubiini platsi kogukonna kokkusaamikoha loomine sai võimalikus tänu meie headele toetajatele, partneritele ja kogukonnaliikmete v. Suur tänu kõigile, kes on õla alla pannud!

    Toetajad ja sponsorid:

    Erasmus + Euroopa Solidaaruskorpus

    Kultuuriministeerium

    Kultuurkapital

    Viljandi Linnavalitsus

    Pinska Woodmill

    Roadwolf

    Viljandi Metall

    Ants Viljandi

    Cramo

    Lindab

    Kekkilä

    TÜ Viljandi Kultuuriakadeemia

    Juhani Puukool

    Espak Viljandi

    Trendwood Viljandi

    Partnerid:

    Viljandi Avatud Noortetuba

    Tajuruum OÜ

    Eesti Maaülikooli maastikuarhitektuuri õppetool

    Kenorp OÜ

    Värvikava MTÜ

    Viljandi Kunstikool

    Noortemalev

    Vabatahtlikud panustajad ning nõu ja jõuga aitajad:

    Ditmar Martinson, Janno Sild, Ekke-Karu Volmer, Villu Muda, Asner Kolla, Siim Rammul, Ats Tani, Kati Kivja, Kaari Metslang, Annika Vihmann, Pille-Riin Lillepalu, Tõnu Tubli, Kadi Naar, Jüri Liiva, Karoliine-Lisette Kõiv, Peedu Põld, Kris Süld, Kiti Põld, Vilja Volmer-Martinson, Heldi Ruiso, Emmi Kõiv, Oskar Pukk, Paula Lepparu, Viljar Lohu, Kermo Jürmann, Ahemed Houssuni, Maarja-Liis Reiljan, Viljar Rosin, Martti Muda, Ege Enok, Jaanika Elgula, Rein Kessler, Marje Aavik, Pronek Aunapuu, Alari Rätsep, Kermo Jürmann, Ahti Hiet, Alo Aasmäe.

    Suur aitäh teile kõigil!

  • Rubiini plats on Viljandi vanalinnas asuva Tallinna, Tartu, Lossi, Väike-Turu ja Kauba tänavate vahelise sisekvartali südameks. Kuni 18. sajandi lõpuni piirnes linna territoorium keskaegse linnamüüriga, mille põhjamüür koos vallikraaviga kulges tänase Rubiini platsi keskelt. Sajandi lõpus õnnestus linnal mõisalt maad juurde osta ning selle tulemusena kasvas Viljandi linnas 19. sajandi jooksul jõudsalt rahvaarv ning sellega koos ka hoonete hulk (Vislapuu, 2024). Ka tänase Rubiini platsi alal linna põhjapoolse müüri ääres ehitustegevus intensiivistus, mistõttu aeti 1860. aastal kinni tänase Arkaadia aia kohal olnud vallikraav ning linna hoonestust tihendati kruntide poolitamise kaudu (Haak, 2005). 20. sajandi alguseks olid Viljandi linnasüdame peatänavateks kujunenud Lossi tänav ja Tartu tänav ning nende vahetu ümbrus tihedalt täis ehitatud. Lossi ja Tartu tänaval paiknes enamus linna kaubandusettevõtetest. (Viljandi muuseum, n.d) Toonase tiheasustusega linna üks vähesest puhkealadest asus tänases Arkaadia aias, mis oli populaarne vaba aja veetmise koht veel enne teist maailmasõda - siin oli puhvet ning laudpõrandaga tantsuala (Raudla, 2009). 

Rubiini platsi lühike ajalugu

Rubiini plats on Viljandi vanalinnas asuva Tallinna, Tartu, Lossi, Väike-Turu ja Kauba tänavate vahelise sisekvartali südameks. Kuni 18. sajandi lõpuni piirnes linna territoorium keskaegse linnamüüriga, mille põhjamüür koos vallikraaviga kulges tänase Rubiini platsi keskelt. Sajandi lõpus õnnestus linnal mõisalt maad juurde osta ning selle tulemusena kasvas Viljandi linnas 19. sajandi jooksul jõudsalt nii rahvaarvu kui ka hoonete hulga poolest.(Vislapuu, 2024). Ka tänase Rubiini platsi alal linna põhjapoolse müüri ääres ehitustegevus intensiivistus, mistõttu aeti 1860. aastal kinni tänase Arkaadia aia kohal olnud vallikraav ning linna hoonestust tihendati kruntide poolitamise kaudu. (Haak, 2005) 20. sajandi alguseks olid Viljandi linnasüdame peatänavateks kujunenud Lossi tänav ja Tartu tänav, kus paiknes enamus linna kaubandusettevõtetest. 

Enne teist ilmasõda olid Tartu ja Lossi tn ristis valminud ka Viljandi olulised esinduskooned- torniga Eduard Pohli maja Lossi 26 ja EVE hotell Tartu tn 11.  

1944. aasta suurtulekahjus hävis oluline osa Viljandi vanalinna hoonetest sh tänasel Rubiini platsil asunud hoonestus (Vislapuu, 2024). Ala korrastamine võttis omajagu aega ning suur osa alast jäigi hoonestamata- nende asemele loodi pargid- Viljandi Linnavalistuse ette ning ka Lossi-Tartu tn ristumikohta. 

 1964. aastal alustati Rubiini kino ehitamist ja 1966. valmis park ning kogu Tartu-Lossi ristmiku ümbuses asuvat ala nimetati Keskväljakuks, kus Tartu, kus tähistati linna tähtsündmusi

Taasiseseisvunud Eestis oli Rubiini kino oluline eelkõige noortele kultuuriinimestele ja toimis kui kultuuriklubi, kus peale filmide näitamise toimus palju muudki -see oli armastatud kontserdi-ja peopaik.

2000. aastatel oli vanalinna südame korrastamine linnavalitsuse üks olulisemaid prioriteete. 2006. aastal loodi alale detailplaneering mis nägi ette jalakäijate tänava loomist Arkaadia aeda ning 2007. aastal võttis Viljandi Linnavolikogu vastu otsuse Rubiini kino lammutada (Kass, 2007), et teha ruumi Kultuuriakadeemia uuele õppehoonele. Unistati Viljandi kultuurikvartali rajamisest, mis ühendaks kõiki linna kultuuriasutusi ruumiliselt (Raba, 2007).   

Kuigi uut õppehoonet kino asemele ei rajatud (Suurmägi, 2010), valmis 2009. aastal siiski Arkaadia aia jalakäijate tänav (Eesti Arhitektuurikeskus, n.d.), mis pole tänaseni kahjuks linnainimestele omaseks saanud ning on selle valmimisest alates saanud terva kriitika osaliseks (Suurmägi, 2010). Amortiseerunud kino lammutati 2011. aastal ning selle asemele rajati asfaldiga ümbritsetud muruplats. Nii on vanalinna keskne koht pea viisteist aastat seisnud tühjana, kuigi selle korrastamise ja arendamise vajadusele on linnakodanikud aastaid tähelepanu juhtinud nii arvamusartiklite (Veigel, 2022).